Kirjuta meile Asukoht Kontakt Leader Eesti

Koguduse ajalugu

Risti koguduse algus ulatub ilmselt juba 13. sajandi II poolde ning selle alusepanijaiks olid Padise kloostri tsistertslastest mungad, kes rajasid 1300. a paiku kloostri kabelina ka Risti kiriku. Vt ka www.padiseklooster.ee

Paraku on Risti koguduse ja kiriku sajanditepikkusest loost teada veel üsna vähe. Võib julgusega öelda, et ‘veel’, sest ainulaadse arhitektuuriga Risti kirik nagu õigupoolest kõik, mis Padise kloostriga seondub, pakub ajaloolastele, kunstiajaloolastele jt suurt huvi. Tööd ning avastamisrõõmu jätkub ilmselt veel kauaks.

Läbi keskaja kuulusid kihelkonna maad Padise kloostrile.
17. sajandi alguses olid Risti ja Harju-Madise kogudused ühendatud.

Aastatel 1638-1710 oli Risti koguduse teenistuses oma vaimulik.
Umbes 1710. liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga.

1868. a. augustikuus langetas koguduse nõukogu tolleaegse õpetaja N. Spindleri algatusel otsuse taastada iseseisev Risti kogudus. Sooviavaldus kinnitati siseministri poolt 1870.a.

Abikogudustena olid Ristiga pikemat aega seotud Nõva ning rootslasist asustatud Suur-Pakri ja Väike-Pakri saared. Nõva ümbrus, mis varem kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti Risti kogudusega 1653. aastal. Nõva Olavi kabel muutus Risti kiriku abikirikuks.
Väike-Pakri saarel asuv abikirik kuulus algul Harju-Madisele, ent pärast Harju-Madise ja Risti koguduste lahutamist 1870. liideti ta Risti kogudusega. Alates 1897. a kuuluvad saared Tallinna Rootsi Mihkli koguduse alla.


RISTI KOGUDUSE VAIMULIKE nimed on teada alates 17. sajandist

1. Johannes Mathiae 1622-1638
2. Andreas Joannis 1638
3. Heinrich Göseken 1638-1641
4. Ericus Petri Capstadius 1641-1648
5. Laurentius Kilander 1649-1657
6. Andreas Andreae Tremulander 1659-1669
7. Gabriel Gabrielis Herlin 1671-1688
8. Mag. Gustav Johann Laurentii 1688-1697
9. Johann Jacob Seebach 1697-1709
10. Mag. Johann Caspar Cossterus 1709
(siitpeale kuni a-ni 1870 ühine õpetaja Harju-Madise kogudusega)
11. Alexander Asmuth 1870-1880
12. Ernst Johannes von Mickwitz 1881-1893
13. William Grohmann 1893-1896
13. Julius Schmid 1896-1910
14. Hugo Hahn 1910-1916
15. Roderich Bidder 1917-1923
16. Wilhelm Reinhold Schwartz 1924-1934
17. Kristjan Valdma 1935-1937
18. Ernst Puusepp 1938-1944
19. Martin Terasmaa 1944-1948
20. Heinrich Laas 1948-1961
21. Raul Okk 1961-1981
22. Urmas Arusoo 1982-2004
23. Annika Laats 2005-


Heinrich Göseken (1612-1681) oli Risti kirikuõpetajaks aastatel 1638 - 1641. Ta oli sündinud Hannoveris Saksamaal. Pärast õpinguid Rostockis ja Köningsbergis saabus ta 1636.a Tallinna, õppis selgeks eesti keele ja asus kirikuõpetaja ametisse Harju-Madise ja Risti koguduses. Mõned aastad hiljem asus ta teenima Kullamaa kogudust ning jäi sinna õpetajaks kuni surmani. Lisaks kirikulaulude tõlgetele tuntakse teda kui eesti keele grammatika autorit.
Gösekeni panus eesti keele arengusse on erakordne. 1660. a ilmus Tallinnas põhja-eesti-murdeline 547-leheküljeline käsiraamat ‘Manducatio ad Linguam Oesthonicam’, mis sisaldas üle 9000 märksõnaga saksa-ladina-eesti sõnastiku. Lisaks sisaldas see eesti vanasõnu, kõnekäände ja kaht mõistatust. Teost peetakse eesti kirjakeele alustalaks.
Estofiilina tõlkis Göseken kohalikku keelde Vana ja Uut Testamenti, mille käsikirju ei ole leitud, aga mida teadaolevalt on hiljem Piiblit tõlkides kasutanud Anton Thor Helle. Hümnoloogid on hinnanud Gösekeni eesti kirikulaulu ajaloo üheks tähtsaimaks meheks, on ta ju riimistanud 127 eestikeelset kirikulaulu 1656.a ilmunud esimese eestikeelse värsistatud lauluraamatu tarvis ning tõlkinud kirikulaule ja palveid. Gösekeni tõlkeloome ulatub KLPR laulu 130 ‘Veni, Creator Spiritus’ (Oh Looja Vaim, nüüd hingesse) kaudu tänasegi kirikuliseni
.

Alexander Carl Woldemar Asmuth sündis 28.04.1845 Tormas praost Johann Eduard Asmuthi peres. Ta õppis Tartu Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1864—69 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskonnas. Pärast ordineerimist 8. novembril 1870 Tallinnas oli ta aastatel 1870—80 Risti koguduse õpetajaks ning seejärel 1880—1917 Tallinna Jaani koguduse õpetajaks.
1871.a abiellus ta Auguste Julie Caroline snd Halleriga ning neil sündis 11 last, neist 4 esimest Ristil. Kõige esimene lastest, Ferdinand Theodor Asmuth, suri ühepäevasena ja on maetud Risti kirikaias Vaikuse laste rahupaiga vahetusse lähedusse.

Õpetaja Asmuth suri 7. oktoobril 1929 Tallinnas.

(Johannes) Ernst v. Mickwitz sündis 4. mail 1855 Pilistveres sealse kirikuõpetaja Eugenius Mickwitzi 16-lapselise pere 14. lapsena. Tema ema oli Paidse Kreisikooli direktori tütar Emilie Helene von Mickwitz. Ernst Mickwitz õppis 1864—74 Tartu Gümnaasiumis ja 1874—78 Tartu Ülikooli teoloogia teaduskonnas. Ta ordineeriti 3. juunil 1879 praost Willigerode poolt Tartu Maarja kiriku abiõpetajaks.
Aastatel 1881—93 oli Mickwitz Risti koguduse õpetaja ja 1893—1919 Viljandi Jaani koguduse õpetaja. Alates 1919. a elas Mickwitz Saksamaal, olles Damnatzi õpetaja ning viimaks 1921—24 Holtorfi õpetaja.
5.nov 1881 abiellus Mickwitz Henriette Emilie Antonie von Mickwitziga (14.03.1860 Peterburg — 04.06.1927 Gartow) ning neil sündis Ristil 5 last.
Ernst Mickwitz suri 23.05.1924 Holtorfis.

Julius Schmid sündis 4. nov 1866 Märjamaa kihelkonnas Kastis. Õppis 1886-92 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1893-94 oli prooviaastal Järva-Jaanis, 1895. a ordineeriti kirikuõpetajaks. 1895-96 oli adjunktpastoriks Martna kirikus. 1896-1910 teenis Risti koguduse õpetajana. 1910-1917 oli adjunktpastoriks Narva-Jõesuus. Tapeti 1. mail 1917.a enamlaste poolt ametikohustuste täitmisel . Abikaasa Alice Karoline, n-na Wellmannn. Julius Schmidi vanemad Sophie Elisabeth Schmid (1826-1904) ja Carl Diederich Schmid (1817-1908) on maetud Risti kirikaias.


Carl Hugo Hahn sündis 22. septembril 1886 Tallinnas kirikuõpetaja Elieser Traugott Hahni ja Rosalie Sophie (snd Paling) üheksanda lapsena. Perre sündis 12 last, kellest täisikka jõudis kaheksa. Ta õppis 1900—04 Peterburgi St. Anne koolis ning 1904—10 Tartu Ülikooli, Leipzigi ja Berliini teoloogia teaduskondades.
Pärast prooviaastat Hageris ja Tallinnas ordineeriti ta 14. novembril 1910. Aastatel 1910—16 teenis Hahn Risti koguduse õpetajana, seejärel 1916—19 Nissi koguduse õpetajana. 1919.a asus ta elama Saksamaale, olles 1927. a-ni Worbise (Eichsfeld) õpetaja, 1927—30 Leipzigi Thomaskirche õpetaja, 1940—45 Dresdenimaa superintendent ja Dresdeni Frauenkirche õpetaja, 1946 oli ta õpetajaks Stuttgardis. Aastatel 1947—57 oli kunagine Risti kiriku õpetaja Saksimaa piiskopiks.
9. detsembril 1910 abiellus Carl Hugo Hahn Tallinnas Alexandrine Pauline Erika von Baggehufvudtiga (22.11.1886 Haapsalu — 05.02.1942 Stuttgart).
Ristil sündis neil 2 poega: Hans (05.12.1911), kellest sai Stuttgarti õpetaja ning Heinrich (12.03.1915), kellest sai õpetaja Röhrsdorfis.
Carl Hugo Hahn suri 5. novembril 1957 Dresdenis.

Raul Okk (Ok) sündis 19. aprillil 1913 Kuressaares Karl Johann Oki ja Marie Christine Oki (snd Hein) pojana. Peale prooviaastaid Rannamõisa koguduses (1947-49) ordineeriti ta 14.12.1949 Tallinna Toomkirikus. Teenistuskäik: 1945–1950 Ranna kog jutlustaja; 1950–60 Kuressaare kog õpetaja; 1950–60 Anseküla, Jämaja ja Kaarma kog hooldajaõpetaja; 1960 Kihelkonna ja Kärla kog õpetaja; 1961–81 Harju-Madise, Nõva ja Risti koguduste õpetaja.
21.06.1942 laulatati ta Keila kirikus Alma Amanda Seppeliga. Nende lapsed Hille (ab. Karm), Kalle, Taavi ja Toivo käisid alates 1961.a oma kooliteed Harju-Ristil.
Raul Okk suri 28.10.1981 Ristil ning on maetud Risti kirikaeda.
Pikemalt saab Raul Okist ja tema teenimisajast Ristil aimu tema tütre Hille Karmi raamatust ‘Taevas ja maa’ (Petrone Print 2011).