Esileht

Jumala jaoks on inimesed võrratult olulisemad kui hooned. Mõned paigad on aga erilised. 700 aasta vanune Risti kirik vajab meie ühist hoidmist ja hoolt .

Sajandeid peeti siin jumalateenistusi küünlavalgel. Elekter jõudis kirikusse alles 40 aasta eest. Toonased juhtmed on aga amortiseerunud. Seintelt pudeneb rabedat nõukogudeaegset krohvi.

Sel suvel vahetame välja kõik vananenud elektrisüsteemid – lisaks rõdupiirkonnale ka torni ja lühtrite juhtmestiku. Restaureeritud saab rõdualune interjöör.

Kuna oleme elav ja kasvav kogudus, toetab maaelu edendav Pria Leader-meede neid töid 35 tuhande euroga. Sellest paraku ei piisa.

Kümme tuhat eurot on puudu, et saaks restaureerida järgmise osa Risti kirikust. Iga annetatud euro puhul rändab üks nööp teise purki.

Kui tulete Ristile, saate ise nööpe tõsta. Kui teete pangaülekande, tõstame me need 5, 10, 100 või 200 nööpi teie eest ühest purgist teise.

Pangaülekanded on oodatud EELK Risti koguduse a/a:

EE352200221053688339 (Swedbank)

EE631010052037951005 (SEB)

EE337700771000773145 (LHV)

Selgitusse: “Nööbid Risti kirikule”

Iga 1000 nööbi ehk euro saabumisest anname teada Risti kiriku Facebooki lehel. Meil on aega suve lõpuni. Loodame, et selleks ajaks on kõik nööbid teise purki rännanud ning puuduv summa koos. Selles saate kindlasti ka teie abiks olla. Aitäh teile!

Ja tulge Ristile! See on tõesti üks eriline paik, kus saavad ühiselt hoitud nii inimesed kui ka hooned.

Suvisel ajal, 1. juunist 31. augustini, on kirik vabatahtlike abiga avatud T-P kl 12:30-18:00. Kirikuga tutvumine ja pääs torni on tasuta. Esmaspäeviti on kirik suletud.

Muul ajal on kirik avatud ainult jumalateenistuste ja talituste ajal.

Annika Laats
Risti kiriku õpetaja
Tel 55 649 256
E-post annika.laats@eelk.ee

Risti kirik õhtul

Tänavu 20. mail toimub üle-eestiline Muuseumiöö, mis kannab seekord pealkirja „Öös on liikumist“.

Muuseumiöö raames on Risti kirik avatud kell 18–23.

Igal täistunnil algab põhjalik ekskursioon, millele järgneb väike oreli- ja harfi- (või kandle-) kontsert.

Viimane ekskursioon algab kell 22.

Sissepääs on tasuta!

Kogudusemajas saab head-paremat süüa, avatud on kohvik.

Muuseumiöö on üks kord aastas, laupäevasel maiõhtul toimuv kultuurisündmus, mille raames avavad oma uksed kümned muuseumid ja mäluasutused üle Eesti.

Rohkem infot: muuseumioo.ee

Risti kiriku Muuseumiöö programmi kohta täpsemalt: Risti kiriku Muuseumiöö

Kohvilaud Risti kirikaias

Pühapäeval, 11. juunil teeme tavapärase kohvilaua asemel väljasõidu loodusesse, Risti koguduse kunagise pastoraadi ehk Arumõisa maadele.

Veidral kombel asub just seal, põldude ja metsade vahel, Eesti talurahvakooli häll. Selles paigas hakkasid Bengt Gottfried Forselius ja Risti koguduse vaimulik Gabriel Herlin esimestele eesti talulastele koolitarkust andma.

Pastoraadi varemetel, koguduse maade ja metsade keskel saame rääkida koguduse ajaloost, heita pilgu peal mõne aasta eest istutatud kuusetaimede kasvamisele ning tunda rõõmu heast seltskonnast.

Piknikule läheme kohe peale jumalateenistust, start kogudusemaja juurest toimub kella 14.30 paiku. Kaugus kirikust ca 4 km.

Oled väga oodatud osalema. Kaasa piknikukorvid ja istumisalused!

Info tel 55 649 256 (Annika Laats)

Vabadussõja mälestussammas Risti kirikaias. Foto: Kadri Paas

EELK Risti kogudus alustas annetuste kogumist kirikaias asuva Vabadussõja mälestussamba uuendamiseks, et teha see samba 100. aastapäevaks, 2024. aasta suviseks pööripäevaks korda. Tegemist on Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestussambaga, mis on ülimalt haruldane selle poolest, et seda ei hävitatud Nõukogude okupatsiooni kestel.

Kogu Nõukogude aja puutumatuna üle elanud mälestussammas avati 29. juunil 1924. Samba avamisel oli kohal ka toonane sõjaminister Oskar Amberg. Sammas püstitati Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud Risti kihelkonna meeste mälestuseks. Risti Vabadussõja mälestussammas rajati koguduse initsiatiivil ja annetajate toel, kivitöö tegi kohalik kiviraidur Emil Weiss.

Sammas on valmistatud Vasalemma marmorist, kujutades endast soklile asetatud  risttahukat, mida katab kolmnurkse frontooniga kahepoolse kaldega kivikatus, mille peal on ladina rist. Risttahuka esiküljel on tekst „Eesti wabadussõjas langenud sõdurid/ 1918.-1920.” ja kaheksa nime. Samba tagumisel küljel on kiri „Ilmasõjas langenud sõdurid 1914.-1918” ja 30 langenud sõduri nimed. Soklil on kiri „Ilmasõjas teadmata kadunud sõdurid” ja selle all 30 nime. Sammast ümbritseb sepisaed.

Kui esiküljel olevad kaheksa nime on kenasti säilinud ja siiani loetavad, siis tagaküljel olevad 60 nime on vaja samba uuendamise käigus uuesti kivisse raiuda. Kõigi langenute ja teadmata kadunud meeste nimed on õnnestunud tuvastada. Samuti oleks vaja kohendada sammast piiravat sepisaeda.

EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on praegusel pineval ajal vaja eriti hoolega tegeleda eestlaste identiteedi, mälu ja ajaloo säilitamise ning edendamisega. „Need noored mehed, kes 20. sajandi alguses läksid Eesti vabaduse eest seisma ja langesid või jäid seejuures kadunuks, mõistsid, kui oluline on väikerahva jaoks iseseisvus ja priius. Vähim, mida meie siin ja praegu teha saame, on nende kangelaslikkust ja mälestust alal hoida ning taastada väärikal moel Eesti oludes üliharuldane mälestussammas selle 100. aastapäevaks. Nagu toonagi, mil mälestussammas rajati koguduse liikmete initsiatiivil, pidasid ka 99 aastat hiljem meie koguduse liikmed vajalikuks mälestussamba heaks hakata üle Eesti annetusi koguma,” ütles Laats.

Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi poolt samba avamiseks kingitud ülimalt haruldane mälestuspärg. Ainulaadne pärg elas kogu okupatsiooniaja üle Risti kiriku tornis. Samba 90. aastapäeval paigutas pärja uuesti samba juurde toonane siseminister Hanno Pevkur.

Risti kirikaias asuva Vabadussõja üliharuldase mälestussamba renoveerimiseks saab annetada EELK Risti koguduse arvelduskontodele erinevates pankades:

EE352200221053688339 (Swedbank);

EE631010052037951005 (SEB);

EE337700771000773145 (LHV).

Selgitusse märkida „Vabadussõja mälestussammas”.

1921-1940. aastatel rajati Eestis üle 150 Vabadussõjale pühendatud mälestusmärki, millest enamuse lõhkus Nõukogude võim kiiresti pärast okupatsiooni kehtestamist maha.