Suurel neljapäeval, oma ristisurma eelõhtul, seadis Jeesus oma jüngritele armulaua ja andis neile korralduse toimetada Tema mälestuseks sel kombel kuni Ta tagasitulekuni. ,,Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva, tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse! Tehke seda minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: “See karikas on uus leping minu veres! Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!” (1.Kor 11,23-25) Seda ülesannet täidamegi jumalateenistusel armulauda pühitsedes ning Kristuse ihu ja verd vastu võttes.
Armulauas tuleb Jumal Kristuses päris meie ligi, ligemale kui me ehk isegi enesele oleme. Armulauasakramenti võib vastu võtta iga konfirmeeritud ehk leeriõnnistuse saanud koguduseliige, sest just leerikoolis kõneldakse põhjalikumalt armulaua tähendusest. Kristlane võib armulauale tulla igal jumalateenistusel.
Kui Te ei saa veel armulauda vastu võtta, aga tahaksite siiski Jumala õnnistusest osa saada, tasub koos teistega altari ette tulla ja altarivõre ees põlvitades parem käsi südame kohale panna. Siis paneb kirikuõpetaja oma käe Teie peale ja õnnistab Teid.
Ka lapsed saavad sel kombel armulaua ajal õnnistamisele tulla
Ristitud lapsele, kellele vanemad on armulaua olemust selgitanud, võib kirikuõpetaja armulauda jagada, kui lapsevanem on selles eelnevalt vaimulikuga kokku leppinud.
Kuna igaüks võiks vähemalt kord aastas armulaual käia, tuleks voodihaigetele ja liikumisraskustega inimestele kutsuda kirikuõpetaja armulaua jagamiseks koju, hooldekodusse või haiglasse. Ta tuleb rõõmuga.