Risti kiriku altar ülestõusmispühal 2023
„Ma armastasin väga oma vanavanema ja tema mälestus on mulle kallis tänaseni. Ma hoian tallel killukesi temast, tema pilt ripub elutoa seinal ja ma meenutan teda hellusega. Ma usaldasin teda väga, aga nüüd ei saa ma enam kõneleda usaldusest, sest usaldus tähendab elavat ühendust. See usk, millest me kristlastena kõneleme, on just nimelt elav usaldus ja ühendus. Meie usaldus rajaneb sellel, et Jeesus Kristus on surnuist üles tõusnud ning elab,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats oma jutluses ülestõusmispühal, 9. aprillil 2023.
Pauluse esimene kiri korintlastele 15:1-14
1 Aga nüüd ma teen teile, vennad, teatavaks evangeeliumi, mida ma teile olen kuulutanud, mille te ka olete vastu võtnud, milles te ka seisate
2 ja mille läbi te ka pääsete. Kas te peate kinni sõnadest, millega ma teile evangeeliumi kuulutasin? Muidu olete küll ilmaaegu saanud usklikuks.
3 Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ka ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades,
4 ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi
5 ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele,
6 seejärel näitas ta ennast ühtaegu enam kui viiesajale vennale, kellest enamik on veel praegugi elus, mõned aga on läinud magama;
7 siis näitas ta ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele.
8 Aga kõige viimaks näitas ta ennast ka minule kui äbarikule.
9 Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem, see, keda ei kõlba hüüdagi apostliks, sest ma olen taga kiusanud Jumala kogudust.
10 Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.
11 Olgu nüüd mina või nemad – nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.
12 Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?
13 Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.
14 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.
Kui Kristus ei ole üles äratatud surnuist, on meie usk tühine, ütleb Paulus. Ülestõusmispühi mõttetuks, ajast ja arust pühadeks pidades on ka meie usk mõttetu ja enda ristiinimeseks pidamine tühi loba. Nende pühade tuuma tabada polegi aga nii lihtne. Jõulud on isegi nõukogude aja üle elanud ning üldrahvaliku heakskiidu leidnud. Sest aasta pimedaimal ajal võib ju küünlavalguses koos olla, vanu kauneid laule laulda ning mõelda ühele ammustel aegadel sündinud lapsele. Eriti kui sellele järgneb kingituste jagamine ning rikkalik toidulaud. Mis seal’s ikka, lapsi on ju ajast aega sündinud, ja lapsed on enamasti oodatud ning sallitud.
Väga palju imelikum on pühitseda kellegi hukkamist ja surma. Veel imelikum on rääkida sellest, et too hukatu tõusis surnuist üles. Ning et oleks ikka täiesti imelik, siis tuleks tagatipuks uskuda, et see mees elab ka täna, kuigi me Teda ei näe. No on ju veider, et mitte öelda mõistusevastane lugu. Võib-olla ongi õigem öelda selgelt välja, et nii on – me ei mõista seda.
Aga mis oleks ristiusk ilma ülestõusmiseta? Võib-olla saaks säilitada risti-usu nime, kui piirduks ristilöömise aktsepteerimisega, ent ei läheks kaasa selle hullu mõttega, et surnu äratati üles.
Lugu Jeesusest oleks siis üks paljude teiste kangelaseeposte seas – lugu väga heast, kohe eriti heast ja targast mehest, kes elas 2000 aastat tagasi Iisraelis, ja kes hakkas käima võimudele närvidele ning tapeti. Häid inimesi, kes võimudele närvidele käivad ning kelle vastu tõuseb ka pööbel, on tapetud ajast aega. Neid tapetakse totalitaarsetes riikides ka täna. Tõugatakse välja neid, kes hakkavad valitsevale korrale vastu, kes kritiseerivad seda ja tuletavad inimestele meelde, et on võimalik ka teisiti.
Sest diktatuurile on ohtlikud need, kes kõnelevad, et inimene on mõeldud elama vabaduses, et ta on mõeldud otsima tõde, mõeldud arvama ja otsustama ja vastutama.
Ning kahtlemata oligi Jeesus erakordne inimene, suur õpetaja, kes rääkis ajatuid tõdesid, kes andis suuniseid ning näitas eeskuju, kuidas elada moraalset elu. Kahtlemata oli Ta väga hea inimene, kes hoolis ja märkas. Ta pidi olema ka eriliste võimetega, sest räägitakse, et Ta tervendas paljusid. Tänases mõistes oli ta ka arvamusliider ning ühiskonnategelane. Oma hoiakutega muutis ta ühiskonda: tõrjutute kaitsel, naiste ja muulaste eest kõneledes tõstis Ta kilbile inimese väärikuse.
See on harukordselt hea ja ilus – sõna otseses mõttes võib Jeesust pidada ajalooliseks suurkujuks ja sellisena ka inimkonna suureks eeskujuks. Aga see kõik ei aita meid, või aitab vaid õige pisut. Õpetajad võivad meid palju mõjutada, õpetaja amet on imeline – mõne koolmeistri ind, oma aine vaimustunud esitamine ja südamlikkus võib saata meid kogu elu. See võib tõmmata noore inimese kriisist välja, anda talle raskel ajal pidepunkte vastu pidada ning mitte käega lüüa. Õpetajatele pannakse tohutuid ootusi – nemad peaksid suutma muuta meie noori. Aga ka parimad õpetajad ei saa muuta maailma, ei saa päästa meid kütkeist, millega me seotud oleme.
Haiget hinge õpetusega ei ravi. Rahutule, katkisele maailmale jääb ükskõik kui heast õpetusest väheks. Inimkond vajab kardinaalset muutust – vajab restarti.
Sestap nendib Paulus, et kui Jeesus ei oleks üles tõusnud, oleks meie usk tühine. Õigupoolest polekski ju midagi uskuda. Oleks ainult arvata, et oli selline ja selline tubli mees. Surnud kangelast saab austada ja tema põhimõtteid ja eeskuju järgida, ent teda ei saa usaldada. Usk ei ole arvamus, usk on just nimelt usaldus, see on side elavaga, see on suhe.
Ma armastasin väga oma vanavanema ja tema mälestus on mulle kallis tänaseni. Ma hoian tallel killukesi temast, tema pilt ripub elutoa seinal ja ma meenutan teda hellusega. Ma usaldasin teda väga, aga nüüd ei saa ma enam kõneleda usaldusest, sest usaldus tähendab elavat ühendust.
See usk, millest me kristlastena kõneleme ning mis meid täna siia kokku toob, on just nimelt elav usaldus ja ühendus. Meie usaldus rajaneb sellel, et Jeesus Kristus on surnuist üles tõusnud ning elab.
Surnud õpetaja tarkusi ning juhtnööre on kasulik lugeda, olgu Marcus Aurelius või Mahatma Gandhi või Martin Luther või Martin Luther King. Aga vana aja targad ega ka uue aja targad ei saa meid päriselt aidata. Me võime pingutada, et nende juhtnööre järgida, võime end takka sundida ja distsiplineerida. Erinevate tarkuseterade üle mõtlemine mõjutab ja kasvatab meid kindlasti, aga see ei päästa meid surma ja kurja väest. Selle mõju on ajutine, parimalgi puhul piiratud selle maailmaga.
Välja arvatud siis, kui need targad suunavad meid Tema poole, kelles on elu ja kogu tarkus. Ja seda on teinud nii mõnedki neist, muuhulgas ka Martin Luther ja Martin Luther King. Nad ei ole esitlenud iseennast ega oma tarkust, vaid on kuulutanud meile rõõmusõnumit Temast, kes oli surnud, ent kes võitis oma surmaga ära kurjuse väe – Temast, kes on ka surma ära võitnud ja kes elab igavesti.
Selles on rõõmusõnum, mida on meile kuulutatud, mida me oleme vastu võtnud, millel me seisame ja mis meid päästab. Jumal on Jeesuse läbi vabastanud meid pimeduse meelevallast, asetades meid oma kuningriiki. Tema elab ja Tema läbi tohime meie elada – elada nõnda, et surm ei saa meid hävitada. Elada nõnda, et ka meil on igavene elu, mis otsapidi algab juba siin.
Jah, see on mõistuse jaoks käsiteldamatu, ent ometi mitte mõistusevastane, vaid mõistuseülene. Ja mõistuseülesena on see kättesaadav usaldusele. Usalduses on see õieti juba kohal.
Kuidas kohal? Kus ja kelle jaoks? Ja kuidas võiks see sündmus saada minu jaoks kogetavaks tegelikkuseks? Kuidas võin mina sellest osa saada?
Usaldus ongi see tee, ainus käidav tee Temani. Keegi ei saa Teda meile tõestada või verifitseerida, meid kuidagi ära rääkida. Ainus viis Teda oma elus kogeda on võtta see risk ja õppida Teda usaldama. Piltlikult öeldes tähendab see, et sa sirutad oma avatud pihud välja, et Tema saaks ennast Sulle anda.
Mida tegi Jeesus, kui Ta oli surnuist üles äratatud? Ta kohtas inimesi, et nood võiks veenduda Jumala väes ning ligiolus. Ta kohtus inimestega, et väsinud võiksid virguda, et meeleheitel olijad leiaksid lootust, et kibestunud võiksid kogeda rõõmu.
Mida teeb ülestõusnud Jeesus täna? Just sedasama. Ta kohtub inimestega, et väsinud võiksid virguda, et meeleheitel olijad leiaksid lootust, et kibestunud võiksid kogeda rõõmu. Ta otsib inimest, et võiks sündida usaldus ning me võiks elada elusamat elu.
Sa võid olla seda kuulates kõhklev ja nõutu, ja see on igati loomulik, ehk isegi adekvaatne reaktsioon. Elav Jumal aga toimetab omasoodu, et leida Sinuga ühendust – et te võiksite teineteist kohata, ning su ellu võiks lisanduda üks täiesti uus dimensioon. Selline, mis laseb juba siin elus kogeda lootust ja väge, ning samal ajal selline, mis ulatub üle surma.
Ja kui sa oled Teda näinud – kui sa oled Teda kogeda tohtinud – näed sa teda kõiges. Sa näed Teda igas inimeses, keda kohtad, igas pilgus, mis sulle otsa vaatab. Näed inimesekssaanud Jumalat. Kord on Ta rõõmus, kord otsatult kurb.
Ta on igas sõbralikus žestis ja abivalmis käes. Ta on leitav sõbralikus naeratuses, ning leinapisarates ja valus. Sa kohtad Teda oma sõbra naerupahvakus, aga ka vaenlase hirmunud või raevukates silmades. See on Jumala armastus elu vastu – sa näed seda kõikjal enda ümber. Tema on armastus ja Tema on elu, ning sinule tahab Ta anda seda ülirohkesti.
On vaid üks võimalus ülestõusmispühade sündmusest osa saada ning mõista seda, kuidas saab keset vana olemist alata üks uus maailm. Meil on võimalus mitte tõrkuda, vaid lasta sel sündmusel ennast kaasa tõmmata. Me võime üllatunult ja imestunud uskmatusega avada end sellele, et Tema tahab meiega kohtuda. Selles kohtumises on armu ja elu. Aamen
Ülestõusmispüha jumalateenistust on võimalik järelvaadata Facebookis.
