Jutlus

Jutlus pühast kolmainsusest

By 27. mai 2024No Comments

Valge tuvi kui Püha Vaimu sümbol

„Piiblis ei kõnelda kolmainujumalast. Sellist terminit ei ole. Aga terve pühakiri kõneleb Jumala väga erinevatest tegutsemisviisidest, mis kõik on suunatud sellele, et tema loodu võiks elada – et see ei hukkuks, vaid oleks täis rõõmu ja elu. Ja kui kõiki neid Jumala tegutsemisviise kokku koondada ning seletada püüti, tundus kristlastele mõistlik teha seda kolme põhilise alajaotuse kaudu. Kristlik kirik on läbi aastasadade kõnelenud Jumalast kui Loojast, Lunastajast ja Pühitsejast,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats 26. mail 2024 Risti kirikus peetud jutluses pühast kolmainsusest.

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus. Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses, tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nõu kohaselt, mille ta Kristuses oli kavandanud aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal. Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda tema tahtmise nõu järgi, et me oleksime tema kirkuse kiituseks, kes me varem oleme lootnud Kristusele. Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu, kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks. Ef 1:3-14

Laused, mida me äsja kuulsime, olevat antiik-kreeka kirjanduse pikimad. Päris kena pähkel meile läbi hammustamiseks. Me kipume arvama, et oleme kuidagi targemad ja valgustatumad kui meie esivanemad või üldse vana aja rahvad, aga seda teksti lugedes tuleb tunnistada, et meie, tänased inimesed, ei suuda nii pikkade lausetega midagi peale hakata, pikkadest tekstidest rääkimata. Twitteri säutsudes on võimalik kasutada 280 tähemärki. Selles kirjalõigus, mis moodustab pool Efesose kirja esimesest peatükist, on 1230 tähemärki. Ja see kiri ei olnud kirjutatud haritud filosoofidele või teoloogidele. See oli kiri noorele kristlikule kogudusele kireva eluga Efesose sadamalinnas. Armas kogudus, teile on saabunud kiri!

Ja nüüd on see kiri saabunud meile – kolmainupühal 2024. aastal. Vaatame siis, mida Jumal meile täna selle kaudu räägib.

Jah, Jumal tahab meiega rääkida ja meid kõnetada. Ta tahab, et me teaks, milline on Tema süda ning Tema suhtumine meisse. Ja sellepärast on Ta meile ennast ilmutanud – sellepärast on Ta tulnud ning Jeesuses inimeseks saanud; sellepärast ilmutab Ta end jätkuvalt ka oma Sõnas – ka selles, mida me täna kuulame. Sest Ta tahab, et sa mõistaksid, kes sa ise oled, mida sa siin maailmas teed ja mida Jumal sulle soovib.

Täna on kolmainupüha. Selle päevaga saab täis see osa kirikuaastast, mida nimetatakse pühade poolringiks. See poolaasta sai alguse advendiajaga ning sisaldas endas tervet rida suuri pühi: jõule, kolmekuningapüha, tuhkapäeva ja paastuaega, suurt neljapäeva ja reedet, ülestõusmispühi, taevaminemispüha ja läinud nädalal peetud kristliku kiriku sünnipäeva ehk nelipüha. Kõigi nende pühade puhul räägime me sellest, mida Jumal meie heaks teinud on ning kui mitmel erineval kombel Ta meie eest hoolt tahab kanda. Kolmainupüha püüab kõik selle kokku võtta.

Piiblis ei kõnelda kolmainujumalast. Sellist terminit ei ole. Aga terve pühakiri kõneleb Jumala väga erinevatest tegutsemisviisidest, mis kõik on suunatud sellele, et tema loodu võiks elada – et see ei hukkuks, vaid oleks täis rõõmu ja elu. Ja kui kõiki neid Jumala tegutsemisviise kokku koondada ning seletada püüti, tundus kristlastele mõistlik teha seda kolme põhilise alajaotuse kaudu. Kristlik kirik on läbi aastasadade kõnelenud Jumalast kui Loojast, Lunastajast ja Pühitsejast.

Jumal on see, kes on maailma loonud – kes on universumi tekke taga, mis iganes viisil see siis ka sündis. Ta on lasknud ilmale tulla kõigel sellel kirjul ja erilisel, mis meie ümber on. Ta on see, kes on lasknud leida taevakehadel oma koha, oma kaugused ja trajektoorid just nõnda, et meil võib jälle olla kevad või õieti juba suvi. Ta on see, kes laseb tärgata elul meie sees ja sündida uutel inimlastel. Ta on Looja ehk siis kujundlikult öeldes Isa ja Ema.

Kui see parimal võimalikul moel loodud maailm mõranes ja liigestest lahti läks, ning kui meie, Tema loodud inimesed, katkiste ja pragulistena siis ilmas omadega jänni jäime – ning jätkuvalt jääme – siis tuli Jumal meie sekka Päästjana. Suurem osa sellest pühaderingist, mille lõpuni me tänasega jõudsime, kõneleb just Temast – Jumalast kui Pojast, Jeesusest, kes sai inimeseks, et meie häda enese peale võtta ning see ära kanda. Just Tema on see, kelles Jumal annab meile väga selgelt ning kõiki kahtlusi välistavalt teada, et Ta ei ole meist loobunud. Kirjas efeslastele öeldakse, et ,,Temas on Ta andnud meile teada oma tahtmise saladuse“ – et Ta on tõesti läbinisti armastus, kes ei jäta oma last ka siis, kui see on oma süü tõttu puntras ja käpuli maas. Ja Ta ei nõua meilt, et me kogu selle maailma puntrad lahti peaksime harutama, vaid Ta annab uue tee, uue alguse. Ta on ise see tee, millel Ta meid käima kutsub.

Ning viimaks – last, but not least – ei jäta Ta meid ka sellel teel üksinda. Ta ei ütle, et  ,,näed, ma päästsin su, aga nüüd pead sa ise ennast kokku võtma ja tubli olema, sest mina olen oma töö teinud.“ Ei, Ta jääb meiega – Ta on andnud oma Püha Vaimu, kes tuleb meie sisse elama ning tegutseb meis nõnda, et me tohime tõesti uueneda, taas ja taas rõõmsaks ja julgeks saada, ikka ja aina uut rahu ja lootust leida. Ja ülejäänud kirikuaasta kõnelebki sellest: meie teekonnast kristlasena ning kasvamisest usalduses ja armus just selle Püha Vaimu läbi.

Sellest kõigest kõneleb meile täna oma ilmelisel ja luulelisel kombel ka kiri efeslastele. See on kiituslaul ja tänu Jumalale, kes meie eest nõnda täielikult hoolt tahab kanda. See räägib Jumalast kui armastusest, kes ei ole oma armastust vaka all hoidnud, vaid kes teostab seda ka täna kõigil neil erinevatel viisidel, just nõnda, nagu meil igaühel parasjagu vaja on. Mõnikord on meil vaja lohutust ja lootust, teinekord tarkust ja nõu, kolmandal korral julgust ja rõõmu, ning ikka ja üha on meil vaja teadmist, et Tema on see, kes meid kannab oma armu läbi.

Seda kõike tahab Ta meile üha anda. Olgu meil tarkust ning usaldust oma süda ja mõistus kõigele sellele avatuna hoida.

Me kõneleme kolmainujumalast enamasti just selles järjekorras, nagu ma seda praegu tegin: Jumal kui Looja, seejärel kui Päästja ja siis kui Püha Vaim, meie pühitseja. Tänane tekst kingib meile aga ühe väga olulise teadmise Jumala tegutsemise kohta. See plaan, et Sina peaksid saama päästetud, et Sinu jaoks on olemas väljapääs ja tee ellu – see plaan ei turgatanud Jumalal pähe eelmisel nädalal või mullu jõulude aegu. Ta ei mõelnud seda välja ka mitte 10 või 50 aasta eest, sinu sündimisel või su elu eesrindlikel hetkedel. Pühakiri ütleb meile, et Ta valis sind oma lapseks juba enne maailma rajamist – miljardeid aastaid tagasi!

,,Ta on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osaliseks Jeesuse Kristuse kaudu“. Ja Ta tegi seda puhtast heameelest – sest Ta tahtis sind näha oma õnneliku lapsena. Meie elu parimad ja halvimad hetked olid siis veel olemata – nii need, kus me oleme enese üle uhked olnud, kui ka need, mida me parema meelega ära unustaks. Ei üks ega teine polnud Jumalale teadmata ega ole teadmata ka nüüd. Ent mitte nende hulk või osakaal ei määranud Tema valiku. Määras Tema armastus. See, et Tal on meist hea meel nõnda nagu meil on hea meel oma lastest.

Ja seetõttu on igaühel meist Jumala lapse õigused. Ta on meid selleks valinud – Jumal, see Kuningate Kuningas ja isandate Issand on valinud sind oma lapseks. Kuninglikust soost isikud valmistatakse nende tulevaseks rolliks ette lapsest saadik. Printse ja printsesse, kes saavad kuningliku pere liikmeks abielu kaudu, valmistatakse samuti nende rolliks ette, ning õpetatakse, kuidas astuda avalikkuse ette, kuidas käituda, istuda, astuda, naeratada, mida ütelda, mida ütlemata jätta jne. Etiketil on tuhandeid tahke ja nüansse, mille õppimine võtab aastaid.

Meidki on välja valitud, ja Jumal valmistab meid samuti. Temagi lihvib meid, et me võiks saada selleks, kelleks me juba valitud oleme. Aga Tema töö, mida Ta Püha Vaimu läbi meie sees teeb, ei puuduta kombeid või maneere. See ei räägi etiketist. Seda, millal kirikus istuda või tõusta, õpib iga inimene ära, kes siia vähegi tulla tahab; see pole isegi mitte teise-, vaid umbes seitsmendajärguline küsimus.

Jumal tahab meis tegutseda nõnda, et me saaksime jälle sellisteks, nagu me algselt, loomises olime – jumalanäolised, terviklikud ja usaldavad nagu lapsed. Ta tahab meid uueks luua ning lasta meis kasvada neil kvaliteetidel, neil omadustel, mis on Tema omad.

Vaimu viljad on armastus, rahu, rõõm, kannatlikkus, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsus. Ja seda vilja tohime me kanda, kui me hoiame Tema poole – kui me kasvame Tema armus, kui me juurdume selle sisse, kui me imbume sellest läbi. Siis on meil küllaga armastust, mida maailma viia, küllaga halastust, mida jagada, sest meile endale antakse armu armu peale.

Täitku sind suure julguse ja usaldusega see teadmine, et Jumal ei ole meid juhuse hoolde jätnud. Aegade algusest saadik on Ta seda kavandanud, et meie oleks Tema omad – et me oleks need, kelleks me päriselt loodud oleme, ja kellest Temal on siiras hea meel. Ta tahab meile head ning on seda meile rohkelt kinkinud ja kingib üha – kui Sinu Looja, Sinu Päästja ja Su Pühitseja.

Mine Temaga julgesti edasi. Aamen.

Annika Laats
Risti kiriku õpetaja

Siit leiad Annika Laatsi varasemaid jutlusi.

Armulauaga jumalateenistused toimuvad Risti kirikus iga kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 13. Oled oodatud!