Risti kirikumõisa (Arumõisa) varemed

1649. aastal ostsid Risti koguduse liikmed kohaliku mõisniku Clas von Rammi käest kaks Arro-nimelist talukohta, et rajada siia Risti kirikumõis (Arumõisa).

Kirikumõisa rehetoas asutas Risti koguduse diakon Gabriel Herlin (1647–1709) eesti- ja rootsikeelse talurahvakooli. 1683. aastal liitus Herliniga Wittenbergi ülikooli õpingutelt naasnud Bengt Gottfried Forselius (1660?-1688), Harju-Madise pastori Johann Forseliuse poeg ja Herlini naisevend. Arumõisast sai alguse Forseliuse õpetajatöö, mille vilju sai edaspidi maitsta suur osa Eesti- ja Liivimaast.

Kukk Forseliuse aabitsast

1683/1684. aasta talvel kogunes Arumõisa rehetuppa koolitarkust saama 50 eesti ja rootsi poissi. Forselius ja ja Herlin õpetasid neid lugema uuenduslikul, Jan Komensky pedagoogikast lähtuval häälikumeetodil. Sellega panid nad aluse ka eesti keele ortograafiauuendusele. Töö ei toimunud tõrgeteta. Herlin pidi tõrjuma külarahva kuulujutte, et lugema õppinud poisid pannakse laevale ja saadetakse soldatiks, ning selgitama, et neile Forseliusega pole vaja tasuks anda kanamunagi.

Tuginedes Arult saadud kogemustele hakkas Forselius 1684. aastal Tartu külje all tegutsevas talurahvakoolis ette valmistama koolmeistreid, õpetajatena kaasas kaks siitkandi poissi – Jõesuu Toomas Harju-Madiselt ja Uustalu Bengt (Bengt Adamson) Ristilt. Paari aasta jooksul said seal rahvakoolmeistri ja köstri ettevalmistuse ligikaudu 160 noort talupoissi, ja parimad neist asusidki õpetajaametisse.

1686. aastal käis Forselius Rootsis kuningas Karl XI juures koolitegevusele toetust otsimas, ärksamate kasvandikena kaasas Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Kuningas andis korralduse ehitada nii Risti kui Harju-Madise kihelkonda koolimaja ning maksta koolmeistritele palka. 1688. aasta suveks oli Aru koolimaja katuse all. Selleks ajaks oli koolis käinud juba 75 poissi, lugeda oskavate laste arv oli aga suurem – Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84. Lugemise selgeks saanud lapsed asusid omakorda teisi õpetama; üksteist olevat õpetatud koguni karjas käies.

Mis võis Herlini ja Forseliust selleks tööks motiveerida? Küllap teadmine, et ,,Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus“ (Õp 9,10) ning veendumus, et sellest tarkusest on õigus osa saada igal inimlapsel päritolust sõltumata.

Risti kirikumõisa ja kooli hilisem käekäik

Risti kihelkonna lapsed said järgnevatel sajanditel kooliharidust erinevates kihelkonna piires asuvates koolimajades. Praegu jagab siitkandi lastele kooliharidust Risti kool Harju-Ristil.

Aru kirikumõisas jätkus läbi sajandite leerilaste harimine. Leeriõnnistamisele pääses see, kes mõistis lugeda, tundis Piiblit, kümmet käsku, usutunnistust ja Meie Isa palvet.

Nõukogude võimu saabudes võeti kirikumõis Risti koguduse käest ära. Kõrvalhooned laostusid ruttu, sest näiteks leerimaja muudeti kolhoosi kanalaks. Mõisasüdames asunud pastoraadi müüs kohalik kolhoos 1954. aastal naaberkolhoosile. Hoone veeti palkidena minema ja võeti kasutusele Munalaskme masintraktorijaamana. Viimati asus hoones hooldekodu, nüüd seisab maja mahajäetuna Munalaskme küla keskel.

Risti kogudus jätkab vaimuhariduse andmist Risti kirikus ja kogudusemajas.

Arumõisa varemed asuvad Vilivalla küla lähedal Harjumaal. Siit leiad täpsed Google Maps koordinaadid.