Teade

Risti kiriku ajaloost

By 28. nov. 2022No Comments

Risti kirik

Kristuse pühale ristile pühendatud Risti kirikut asusid 13.-14. sajandi vahetusel ehitama Padise kloostri tsistertslastest mungad. Vanim osa pühakojast on idaossa jääv kooriruum. Kiriku ehitus lõpetati 15. saj esimesel poolel, kui võlviti kooriruum ja ehitati valmis pikihoone, mis on samasuguse lahendusega nagu Padise kloostri maa-alune kabel: neli võlvi lähtuvad kiirtena ühest sambast.

15. sajandil sai kirik ümara põhiplaaniga range läänetorni. Tõenäoliselt 17. sajandi I poolel varises pool torni ülaosast ning torn taastati vaid osaliselt.

Risti kujutis on näha ka torni lääneküljel sissepääsu kohal. Sealsamas on ka konsool habemiku peaga, mis on väga sarnane Padise kloostri kirikus leiduvale skulptuurile. On see näoilme kurb? Või lihtsalt tõsine? Eks pühakotta Jumala palge ette astuv patune inimene peabki oma elu peale mõteldes tõsiseks ja vaikseks jääma. Kirikus kõlav rõõmusõnum teeb rõõmsaks neid, keda iseenda ja maailma olukord tõsiseks on teinud.

Risti kirik on tähelepanuväärne ja unikaalne nii mitmeski mõttes. Risti kiriku tornis asub Eesti teadaolevalt vanim tornikell, mis on valmistatud 15. sajandi I poolel.

Vanuselt teine kell (1613) on küljemõra tõttu kasutamiskõlbmatu ning paikneb kiriku kooriruumis altari ligidal. Noorim kell, mis pühapäeviti rahvast jumalateenistusele kutsub, valati 2006. aasta talvel Saksamaal Westfaalis.

Tornikella ülesanne on heliseda nii Jumalale kui ka inimesele – esimesele kiituseks, teisele kutseks. Kella kõla kutsub inimest tardumusest ärkama ja elama koos Jumalaga. Sestap on uusimale kellale valatud tekst ‘Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist’ (Ef 5:14).

Risti kiriku altar

Altar on paik, mille ees on inimene oma elu kõige tähtsamatel hetkedel. Ristimisele kannavad teda vanemate käed, leeriõnnistamisele ja laulatusele astub ta sirgeselgselt ise; seejärel sirutab ta kätel Jumala ette oma lapsed, ja kui maine elu lõppenud, kantakse teda siia taas teiste kätel.

Altar ees võetakse vastu õnnistust ja usku kinnitavat armulauda; siit läkitatakse inimene ellu ja abiellu ja igavesse ellu.

Risti kiriku altarimaali autoriks peetakse tundmatut kunstnikku, kes on eeskujuks võtnud baltisaksa kunstniku Eduard von Gebhardti Tallinna Toomkirikus asuva altarimaali. Uuemate uurimuste kohaselt pole välistatud, et tegemist on hoopis selle suure meistri originaaltaisega, mis jõudis Risti kirikusse uue altari valmimisel 1872. aastal.

Risti kiriku kantsel

Risti kiriku kantsli tellis Liivi sõjas kannatada saanud pühakotta Padise mõisahärra Thomas von Ramm 1630. aastal Tobias Heintzelt.

Mõnikord on oma mõtete ja tunnete väljendamiseks tarvis muudki kui sõnu. Vahel on hea laulda, ja vahel hoopis vait olla ning lasta helidel voolata. Kuulsa orelimeistri Gustav Normanni valmistatud orel on Vihterpalu mõisahärra Gustav von Knorringi kingitus (1852). Kogudus lasi oreli annetajate toel restaureerida 2008. aastal.

Kiriku pikihoone idamüüril on näha jäljed seal kunagi seisnud kaunitest skulptuuridest, 14. saj. Reinimaal nikerdatud üleelusuuruste figuuridega Kolgata-grupist: Kristus ristilööduna, neitsi Maarja ja apostel Johannes. Nõukogude võimu ajal 1959. a maikuus viidi puitskultpuurid “ajutisele restaureerimisele” kunstimuuseumi, ja olgugi, et sellest on enam kui pool sajandit möödas ning riigikordki vahepeal muutunud, pole kogudusel tänaseni õnnestunud oma vara tagasi saada. Skulptuurid on nähtaval Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.

Kiriku seinu katvate viimistluskihtide alt on restaureerimistööde käigus viimastel aastatel välja tulnud mitmeid maalinguid, millest vanimad ulatuvad Liivi sõja järgsesse perioodi. Laest leitud kaks värvilist tähtvõlvi imitatsiooni on tõenäoliselt maalitud 17. sajandil. Algselt kalasabamustri tehnikaga maalitud jooni on hiljem värskendatud ühtlase joonega. Samuti ehivad maalingud kiriku akende ümbrust ning võlve. Sõlmristide ja ornamentide esialgne dateering on 18. sajandi II pool.
Keskajal koguti annetusi rahapakkudesse, mille vahetas 19. sajandil pikkamööda välja korjanduskarp või rahakassa. Risti kiriku kolme tabalukuga rahapakk pärineb ilmselt 17.sajandist ning taoliseid on Eestis alla kümne. Rahapakk sai restaureeritud 2013. aastal.

Risti kirikus on kuulutatud rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest juba 700 aastat. Kõrgudes üle aja ja ümbruskonna, on kirik meie vanemate usu võimsaks monumendiks. Kristus on kalju, mis oli nende elu aluseks. Meiegi elu vajab pidet, ja meie hing vajab hingepidet. Eesmärke, mille poole püüelda, on mitmesuguseid, kuid rahutud on meie südamed seni, kuni nad leiavad rahu Jumalas.