„Meie südames olevat hirmu saab leevendada ning ära võtta ainult usaldus. Usaldus on aga elav ühendus Jumalaga. Selles usalduses elades saab rahuliku, julge südamega edasi minna,“ rääkis Risti kiriku õpetaja Annika Laats jutluses pühapäeval, 28. aprillil 2024.
Kuula jutlust:
Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina. Ja kuhu ma lähen, sinna te teate teed.” Toomas ütles talle: „Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Jh 14:1-6
Mis meist saab? Kuhu me oleme teel? Iga inimene seisab nende küsimuste ees. Me küsime seda endalt puusärgi kõrval seistes või mõnes kriitilises olukorras surmale ja igavikule mõteldes. Aga me küsime ka argipäevas. Kuhu me läheme? Ja mis on selle mineku, selle päeva ja kõigi nende järgmiste päevade tähendus?
Tänane piiblitekst kõlab sageli just surma ja matuste kontekstis. Minagi olen neid ridu sadu kordi lugenud, olgu haua ääres seistes või siis lahkunuid mälestades. Ja kuna Jeesus räägib need sõnad oma ristilöömise ja surma eelõhtul, siis olen ma ikka mõelnud, et küllap räägib Ta siin maisele elule järgnevast taevasest kodust. Et Tema läheb ees ja valmistab meile eluaseme selleks ajaks, kui meie kord sureme. Ja sellepärast ei pea me surma kartma.
Ometi on neil Jeesuse sõnadel vist veel palju laiem ja sügavam tähendus. Sest see, mida me kardame, pole ju ainult surm või see, mis surmale järgneda võib. Meie äng, mured ja hirmud on pigem seotud ju selle eluga.
Ja õnneks ongi nii, et Jeesus tahab olla meiega mitte ainult sealpool ehk surma järel, vaid samavõrd Ta tahab olla meiega siin, keset seda elu.
On tõsi, et Jeesus räägib need sõnad umbes 20 tundi enne oma surma. Aga see pole ainult surma-eelne sõnum. See on ka ülestõusmise-eelne aeg. Ees seisab küll ristilöömine ja surm, aga ees seisab ka surma äravõitmine. Enamgi veel, ees seisab ka nelipühapäev – see päev, kui Jumal läkitab oma rahvale oma Vaimu. Neis Johannese evangeeliumi peatükkides räägibki Jeesus sellest, et Ta peab küll ise meie keskelt ära minema – Ta ei jää meie keskele füüsilise inimesena – aga ometi ei jää me üksi. Jeesus läheb küll meie seast ära, aga Jumal läkitab oma Vaimu, kes elab meie sees.
Meie elame selles ajas, millest Jeesus neis peatükkides räägib. Teda ennast ei ole nähtaval või kombataval kujul siin meie keskel, aga see on Jumala Vaim, kes meiega meie sees kõneleb, kes meid julgustab, kes meid juhatab. Jumala Vaim on see, kes elab Sinu sees, kui Sa oled Jumalaga ühendatud. Apostel Paulus kirjutab 1. Korintose kirjas: ,,Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?“ (1Kr 3:16) Rudolf Tobias on kirjutanud neile sõnadele imelise koorilaulu ,,Eks teie tea“, mis on kõlanud ka mitmetel laulupidudel. Meie oleme Jumala eluasemed! Tema Vaim sinu sees annab sulle nõu ning suunab su samme, et sa püsiksid armastuses ja tarkuses, helduses ja rahus. Tema elab meis ja meie Temas. Ja kui nüüd selle üle järele mõtelda, siis pole meil tõesti midagi karta.
Aga kuidas toimub, et Jumal tuleb inimesesse elama? Kas Ta tuleb kõigisse? Kas see on midagi, mis on kaasa sündinud? Viimselt teab vastust Jumal. Piiblist võib aru saada nõnda, et iga inimene on küll loodud Jumala näo järgi ja Temas on Jumala hingus, aga oma Vaimu kingib Jumal neile, kes Teda usaldavad. Seda tähendab usk – see on nagu usalduses välja sirutatud käed, mis võtavad vastu Jumala armastuse ja halastuse, Tema ligiolu ja Vaimu. Nõnda loob Ta ühenduse inimesega, ja nõnda saad sa püsida selles ühenduses, teades, et Tema tahab elada sinus. Sina oled Tema eluase.
Meie tänane kirjakoht algas Jeesuse sõnadega: ,,Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!“ Näed nüüd, et ,,uskumine“ ei tähenda pelka nõustumist ristiusu või Jumala olemasoluga. Jeesus räägib usaldusest – kreeka keelses originaaltekstis on siin öeldud pisteuete!, ladinakeelses tõlkes credite!
Sest vaata, millegi tõekspidamine või arvamine ei võta hirmu ära. Meie südames olevat kohkumust ja hirmu saab leevendada ning ära võtta ainult usaldus. Usaldus on aga elav ühendus Jumalaga.
Selles usalduses elades saab rahuliku, julge südamega edasi minna. Iga uus elupäev vajab ju julgust, edasiminek nõuab vaprust, sest me ei tea, mis meid ees ootab või kuhu me välja jõuame. Tulevikuprognoose on erinevaid ja vähesed neist on julgustavad.
Edasi võib ju minna, aga ikkagi – kuhu? Toomas, kes meie õnneks oma kahtlusi enesele ei hoia, on samuti nõutu: ,,Me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me saame siis teada teed?“ Ta tunneb, et on vaja teada, kus või mis on eesmärk. On ju igati loogiline, et kui sihtpunktis pole kokku lepitud, ei saa rääkida ka teest või marsruudist.
Mispeale Jeesus ütleb, et Tema ongi tee. Tema on tee, mida mööda me võime edasi minna. Enamgi veel: me võime kõndida Temas. Elada, hingata, liikuda, loota Temas.
Kristlastena usume me, et meie tee viib Jumala juurde. Me ei saa panna maha geograafilist märki või teetähist, me ei tea täpselt, mismoodi see olema saab, aga me oleme orienteeritud Jumala poole, kes on algus ja ots ja kelle päralt on igavik. Tema on meie eesmärk.
Aga see eesmärk tundub olevat kusagil kaugel – seal, tulevikus. Tegelikult on see eesmärk juba siin, meie keskel ja meie sees. Jah, Jumal on meid ees ootamas, aga Jumal on ka siin koos meiega. Me liigume ja elame me Temas, kelle poole me sirutume.
Maistes asjades on muidugi nõnda, et üks asi on tee ning teine sihtpunkt. Sõit Võrru ei ole sama, mis Võrus olemine. Ent sügavamas mõttes võivad tee ja eesmärk kokku langeda. Mõneski mõttes oled me juba kohale jõudnud, siin selles hetkes, nüüd ja praegu. Ja samal ajal oleme me jätkuvalt teelised, kes sirutuvad oma eesmärgi poole.
Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus enese kohta ka seda, et Ta on uks. Et Tema on sissepääs, Ta on värav Jumala juurde. Me võime öelda ka nõnda, et Temas on meie ligipääs Jumalale. Mida see tähendab? Või miks üldse on vaja Jeesust? Kas me ei võiks ajada asju otse Jumalaga? Ja kas igaüks ei võiks mõelda Jumalast nõnda, nagu tema seda tahab?
Asi on selles, et me ei teaks, et Jumal on Headus ja Armastus, kui Ta ei oleks seda meile ilmutanud ehk teada andnud.
Kujuta ette kedagi, kes jätab endast väga sümpaatse mulje. No kohe tundub selline kena inimene. Aga sa ei tunne teda ja tegelikult pole sul aimugi, milline ta on. Mõni näitleja on selline, kes kohe sobib mängima häid, positiivseid kangelasi. Ja on juhte või kuningakoja liikmeid, kelle mainekujundus on selline, et miljonid inimesed usuvad tema headusse. Nt printsess Catherine või kes iganes teine tuntud inimene. Milline ta päriselt on, teavad vaid väga vähesed. Teavad need, kes on ta lähedal ja kellele ta ennast avanud on.
Meie ei tea omaenese mõistusest, milline on Jumal. Kui inimesed ütlevad, et nad usuvad Jumalasse kui armastusse ja headusse, aga Jeesusega ei oska midagi peale hakata, siis on selles arutluses loogikaviga. Sest meil pole võimalik omast peast teada, et Jumal on armastus ja headus. Mille alusel saaks keegi seda väita? Maailmas toimuvat põhjal võiks täpselt samamoodi väita, et Jumal on ükskõikne, hoolimatu või koguni õel.
Kuidas on üldse võimalik Jumala kohta midagi teada saada? Taas võib tõmmata paralleeli inimsuhetega. Sa võid tahta mõnele inimesele ligemale jõuda ja tema hinge mõista, aga pelgalt sinu jõupingutuste varal see ei õnnestu. Sa ei saa teist inimest ka sundida end avama. Sa saad inimesele ligipääsu ainult siis, kui ta ennast vabatahtlikult Sulle avab ning jagab Sinuga oma südant ja mõtteid. Siis hakkad sa aimu saama, milline see inimene on.
Sama võib öelda Jumala kohta: Tema lähedale pääsemiseks ja mõistmiseks ei piisa intellektuaalsest ega religioossest pingutustest. Inimene saab ligipääsu siis, kui Jumal temaga suhtleb ja ennast ilmutab.
Jumal otsustas ilmutada end Jeesuses. Ta tahtis, et me tunneks Teda – et me lihtsalt ei oletaks ega arutleks üht- või teistpidi, vaid et me tunneks Teda ja teaks, milline on Tema süda. Muidu ei oleks meil vähimatki kindlust ega julgust. Jeesus on tulnud ütlema meile, et Jumal on armastus ja me ei pea kartma.
Võib öelda, et Jeesus nagu password – Tema avab selle, mis muidu on meie eest otsekui luku taha varjatud saladus.
Jeesus ise ei ütle enda kohta, et Ta on password. Mõni peatükk varem ütleb Ta aga, et Ta on uks ehk sissepääs (Jh 10:9). Ja täna loetud salmides ütleb Ta, et Ta on tee. Ja nagu äsja räägitud sai, siis kuna Jeesus on Isaga üks, on Ta ühtlasi ka kohalejõudmine.
Esmapilgul ajab see segadusse: et keegi on uks ja tee ja päralejõudmine. Et keegi on tõde ja elu. Aga kui sa natuke sügavamale vaatad, siis saad aru, et tegelikult annab see tohutu turvatunde. Ei ole nii, et Jeesus avab sulle ukse ja siis tuleb sul endal vaadata, kuidas sa saad – kas sa üldse oskad ja julged edasi minna. Ei, sa pole üksi. Ta on sinuga – Ta on tee su jalge all, Ta on su üle ja ümber ja sees. Tema pihud kannavad sind.
Kelle pihud? Kas Jumala või Isa või Jeesuse? Neid nimetusi ehk Jumala avaldumisvorme on palju, aga viimselt on Ta üks ja seesama. Jeesus ütleb ju, et Tema ja Isa on üks. Sellega on lood nagu armastusega. Mõnikord tuleb see su juurde mõistmisena, mõnikord jahutava veesõõmuna, mõnikord soojendava tulena või andestusena. Kõiges selles tegutseb armastus, kõiges selles kohtad sa Jumalat. Kohtad Jumalat, kes tahab asuda elama ka Sinu sisse. Et sinagi võiksid olla seal, kus on Tema. Et me võiks olla üks.
Asjaolu, et sa oled Jumala eluasemeks, muudab nii mõndagi. Eelkõige muudab see sind ennast. Kui Tema elab sinu sees, siis muutud sa vähehaaval Tema sarnaseks. Muutuvad su mõtted ja muutub su teguviis – sa teed neid tegusid, mida teeb Tema. Võimalikuks saavad sellisedki muutused, mis käisid sul enne üle jõu. Ja Tema õnnistus saab läbi sinu voolata teisteni ning tuua siia maailma helgust, rõõmu ja rahu. Aamen.
*****
Armulauaga jumalateenistused toimuvad Risti kirikus iga kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 13. Oled oodatud! Kuigi kirikus on istmesoojendused, on seal praegu kevadiselt jahe, palun pane end soojalt riidesse. Kohapeal on võimalik võtta endale ümber pleed.
Foto: pexels.com
